Autor: Christine Nöstlinger
Illustraator: Harry Jürgens
See raamat räägib ühest enam vähem normaalsest 13-aastasest poisist kelle nimi on Ewald Mittemeier, tal on 15-aastane õde, kelle nimi on Sibylle (Bille) ja tal on Ewaldiga, kuigi nad on õde ja vend, päris hea suhe.
Ühel päeval saab Ewald koolis ühe kirja milllel seisab: “Kas te nüüd võtate ta? Või mitte? Mu ema peab seda kohe teadma! Ta helistas teile eile sada korda, aga teil oli telefon pidevalt kinni. Lene.”
Tuleb välja, et Ewaldi peresse pidi tulema vahetuslaps Inglismaalt, kuna Lene pereliikme haiguse tõttu ei olnud see neil võimalik.
Vahetuslapse nimi oli Tom ja Ewald kirjutas talle mitu korda, Ewaldi arust oli too Tom päris lahe tüüp.
Kui jõudis kätte päev, et Tom lennujaamast koju viia, tuli lennukilt maha hoopis teine laps, Jasper, kes oli Tomi vanem vend. Ewald sai teada, et Tom oli jalaluu murdnud ja tema asemel saadeti Jasper.
Jasper oli üks kohutavalt halbade kommetega väike pontsik õrritaja. Ta koguni urises Ewaldi isa peale, kui isa Jasperi kivikollektsiooni näppis.
Mittemeierid olid vapustatud, et selline laps võiks üldse olemas olla, aga nad tegid kõike, et Jasperit korrale kutsuda ja aja jooksul hakkas see veidi mõjuma, kuid Jasper jäi alati kohutava ja normaalse inimese vahele.
Tuli august ja pere otsustas minna reisile. Jasper kippus Rooma, kus olevat Mary puhkusel, ehk naine, kellega ta isa kunagi abiellus ja kellesse Jasper suhtub nagu ema.
Kui Jasper Roomas Maryga ühendust sai, ütles Mary, et ta ei taha Jasperiga kohtuda ning Jasper hakkas karjuma ja röökima ja laamendama.
Kui koju jõuti läksid kõik kohe magama. Hommikul oli Jasper kadunud, kiirrongile, et ta sealt alla hüpata saaks ja Mittemeierid hakkasid teda otsekohe otsima, õnneks leidsid nad ta varsti üles.
Peagi saabus päev enne Jasperi minekut. Jasper rääkis emale, et ta tahab Sibyllega kihluda ja ema rääkis omakorda Billele. Algul oli Bille muidugi selle vastu, aga lõpuks pidi ta nõustuma.
Peeti kihlused suure peoga ja järgmisel päeval pidi Jasper lahkuma. Ta andis igale Mittemeierile ühe kivi oma kivikollektsioonist ja lahkus. Õhku jäi küsimus, kas ta tuleb järgmine suvi ka ja kas ta nõuab siis abielu?
Mulle see raamat nii suurt huvi ei pakkunud, aga samas oli see väga huvitav. Tundus, et Jasperit oleks võimatu muuta normaalseks, aga Mittemeierid said sellega lõpuks päris hästi hakkama.
Ma soovitan seda raamatut vanuses 12+, kuna alguses on käsil veidi küpsematele inimestele mõeldud teemad.
Lõppkokkuvõttes on see raamat täitsa huvitav ja õpetlik. Mulle muidu vanemad raamatud ei meeldi, aga see kuidagi säras ja osutus toredaks.
