Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal

Autor: Mark Haddon
Kujundaja: Heino Prunsvelt

Raamat "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" räägib 15-aastasest Christopherist, kes asub Swindonis, Inglismaal. Ta elab majas oma isaga, kes tema eest hoolt kannab. Ta ei ole aga tavaline teismeline, sest tal on Asperger, üks autismi vorm. See põhjustab tal käitumisprobleeme, nt kaua aega mitte söömine ja joomine. Talle ei meeldi kui inimesed teda puudutavad ja ta hakkab oigama kui nii peaks juhtuma või miski ärritab teda. Ta on väga hea matemaatikas ja raamatu vältel teeb ta ka matemaatika eksamit, mis on tema puude tõttu tema jaoks raskem kui muidu, kuid ta läbib selle edukalt. Ühel päeval avastab Christopher naabri aiast surnud koera, Wellingtoni, kellest on aiahark läbi löödud. Ta asub otsima koera mõrvarit. Tema uurimine on kohati lihtsam, kuid vahest takistatud tema autismi tõttu. Kui Christopheri tabab kuriteo sündmuskohal politseinikuga arusaamatus ja ta lööb politseinikku, võtab politseinik Christopheri vahi alla. Nad vabastavad Christopheri vaid hoiatusega ja ütlevad talle, et ta ei tohi enam koera mõrva uurida. Ignoreerides korduvaid hoiatusi isalt, Christopher uurib mõrvapaika ja viib läbi intervjuud oma naaberkonna elanikkudega. Ta paljastab rohkem kui ta lootis, kui ta avastab, et tema isal oli tapetud koera omaniku Pr.Shearsiga, romantiline afäär. Pärast seda ta õpib, et nende suhe algas Hr.Shearsi ja Christopheri ema vahelise suhte tõttu, enne kui ta kadus Christopheri elust. Ta kirjutab raamatut juhtumi kohta. Ühel pärastlõunal jätab Christopher kogematta oma raamatu avatuna köögilauale. Tema isa loeb seda ja saab väga vihaseks ning võtab talt raamatu ära. Christopher otsib raamatut ja leiab hunniku kirju mis on peidetud särgikasti isa kapis mis on temale saadetud tema väidetavalt surnud ema poolt. Kirjades on infot tema ema elust Hr.Shearsiga Londonis ja sisaldavad korduvaid palveid, et Christopher vastaks. Šokis, Christopher minestab, jättes kirjad laokile. Kui isa tuleb koju ja saab aru, mis on juhtunud, hakkab ta nutma. Ta vabandab oma valede pärast, selgitades, et ta soovis kaitsta Christopheri teadmisest, et ema hülgas nende perekonna. Christopheri isa tunnistab ka, et tappis Wellingtoni, sest sattus tülli Pr.Shearsiga. Christopher hakkab oma isa kartma ja ei saa enam usaldada teda ning hiilib majast välja ja sõidab Londonisse elama koos emaga. Reis on tema autismi tõttu raske ja ta saab peaaegu surma kui ronib rongirööbastele, et päästa oma hiirt, Tobyt, keda ta otsustas reisile kaasa võtta. Tema saabumine on emale üllatuseks, sest ta ei teadnud, et isa peitis Christopherilt kirju. Christopher asub ema ja Hr.Shearsiga korterisse elama, kuid Hr.Shearsile see ei meeldi ja Christopheri ema otsustab selle tõttu Swindonisse tagasi kolida. Christopher kolib oma emaga uude korterisse ja isa hakkab neid kohati külastama. Kui Christopheri lemmikloom rott Toby sureb, annab Christopheri isa Christopherile kutsika, ilusa kuldse retriiveri. Christopher paneb talle nimeks Sandy. Raamat lõppeb sellega, et Christopher ütleb, et ta kavatseb teha rohkem eksameid füüsikas ja siis ka matemaatikas ning siis käia ülikoolis teises linnas. Ta teab, et ta võib teha kõike seda, sest ta lahendas mõrva, oli piisavalt julge, et leida oma ema, ja kirjutas raamatu, mida me nn lugesimegi.

Mulle alguses ei pakkunud see raamat eriti muljet, kuid siis lugesin veidi ja olin väga üllatunud. See raamat on üpris uus, mis on huvitav, sest tavaliselt on kooli kirjandus kirjutatud enne aastat 2000. Lugesin, et autor oskas Aspergeri kohta nii hästi kirjutada, sest oli ise töödanud inimestega kellel on autism. Ta kirjutab sellest nagu tal oleks endal Asperger ja see on väga huvitav.
Soovitan seda lugemishuvilistele vanuses 12 ja vanem, kuid eriti teismelistele. Raamat on köitev ja annab hea vaate vaimse puudega inimeste maailma.
Mu lemmiktegelane oli Christopheri isa, sest minu arvates on tema iseloom üpris huvitav. Ta pole paha inimene, kuid samas ei ole ta ka hea inimene. Arvan, et koera tapmine tõi välja ta halvemad, isegi sadistlikud jooned. Ta on väga keeruline inimene ja see köidab mind.
Lõppkokkuvõttes ei olnud selles raamatus midagi mis torkas välja kui halb või ebameeldiv lisandus loole. Seda loeks kindlasti jälle.

Krabat

Raamat "Krabat" räägib ühest teismeeas poisist kes satub uue aasta alguses läbi nähtud unenägude Mustade Vete ääres asuvasse veskisse. Ta saab sealse meistri õpipoisiks ja kohe algab suur töö.
Esimesel päeval pidi ta jahukambrit puhtaks pühkima ning kui lõunaaeg tuli aitas veskikaaslane Tonda tal käeviipega kambri täiesti puhtaks pühkida. Krabat oli hämmingus ja kiiresti sai ta teada, et see polnud mitte igapäevane veski, vaid siin valitses musta maagia veski, mille laialdane nimi on saatanlik veski.
Õppimine käib veskis nii: iga nädal astuvad õpipoisid meistri musta kambrisse ning meister loeb neile Korachi raamatust (nõiapiibel) ühe maagiatarkuse. Ta luges seda kolm korda mille järel kõik õpipoisid pidid seda ühe haaval esitama. "...pead teadma, et siin koolis ei sunnita kedagi õppima. Kui sa enesele meelde jätad, mida ma nõiapiiblist ette loen, tuleb see sul kasuks, vastasel korral teed enesele ainult kahju. Mõtle järele." see oli meistri nõu Krabatile. Krabat otsustas, et üritab nii palju kui võimalik maagiat õppida ja sai iga nädal varesena õrrel istudes loitsud korralikult pähe.
Tema esimese õppeaasta lõpul muutusid kõik väga pahuraks ja kurjaks, kuid Krabatile jäi aastavahetuseni selle põhjus teadmata.
Kui lõpuks sai vana aasta otsa, suri tema hea sõber Tonda ning ta sai teada, et iga aasta lõpus peab keegi surema, et meister surema ei peaks. Seda teavad raamatu lõpuks vaid Tonda ja tema lolli mängiv sõber Juro. Nimelt sureb aasta lõpus kõige targem ja paremini õppiv õpipoiss ning Juro üritas seda lolli mängides vältida, kuid Krabati innuka õppimise tõttu oli ta järgmine kes surmasuus asetses. Teisel aastal sureb veskisell Michal ning ka tema maetakse kiiresti mulda. Nendeks suremisteks on alati haud kaevatud ning kirst ehitatud.
Iga aasta alguses peab selle tõttu kaheteistkümnenda õpipoisi kuskilt otsima. Teisel aastal tuleb veskisse Krabati vana sõber Lobosch - Üks kerjuspoistest, kellega Krabat koos mööda külasid rändas enne kui ta veskisse sattus.
Krabat kohtab Schwarzkollmis, linnas veski lähedal, ka ühte tüdrukut, kes talle kohe meeldima hakkab. Kolmanda aasta lõpul vaatab Krabatile vastu valik, ta kas unustab tüdruku ning peab ise aastavahetusel surema või tüdruk peab tegema katsed, et Krabat veskilepingust vabastada ning meister peab tema asemel ise surema.
Tüdruk ja Krabat nõustuvad, et tüdruk peaks katsed ära tegema ning aastavahetuse saabudes tuleb ta veskisse. Meister paneb tuled kinni ning tüdrukule seob räti silmadele. Krabat kardab, et tüdruk ei leia teda teiste poiste seast, aga just selle pärast ta leiabki. "Ma tundsin, et sul oli hirm," ütles tüdruk "hirm minu pärast, sellest ma su ära tundsingi".


See raamat meeldis mulle väga, isegi kui alguses tundus see väga igav ja veniv. Soovitan seda inimestele vanuses 12 ja rohkem, sest see on tõeline klassika ja üpris hästi kirjutatud. Leidsin, et unustan ennast seda lugedes ja enne kui märkasin olin juba üle saja lehekülje lugenud.
Mu lemmik tegelane oli Tonda. Tonda oli paksude hallide juustega tugev ńoormees, kes paistis olevat peaaegu kolmkümmend. Tonda tundus tõsine ja usaldusväärne ning Tonda sai temaga kohe sõbraks.
Kui küsida mult kas loeksin seda uuesti oleks vastus kindlasti jah, kuid võibolla alles täiskasvanuna, kui mu väärtused on muutunud ja elu kaugemale kulgenud.