Raamat "Krabat" räägib ühest teismeeas poisist kes satub uue aasta alguses läbi nähtud unenägude Mustade Vete ääres asuvasse veskisse. Ta saab sealse meistri õpipoisiks ja kohe algab suur töö.
Esimesel päeval pidi ta jahukambrit puhtaks pühkima ning kui lõunaaeg tuli aitas veskikaaslane Tonda tal käeviipega kambri täiesti puhtaks pühkida. Krabat oli hämmingus ja kiiresti sai ta teada, et see polnud mitte igapäevane veski, vaid siin valitses musta maagia veski, mille laialdane nimi on saatanlik veski.
Õppimine käib veskis nii: iga nädal astuvad õpipoisid meistri musta kambrisse ning meister loeb neile Korachi raamatust (nõiapiibel) ühe maagiatarkuse. Ta luges seda kolm korda mille järel kõik õpipoisid pidid seda ühe haaval esitama. "...pead teadma, et siin koolis ei sunnita kedagi õppima. Kui sa enesele meelde jätad, mida ma nõiapiiblist ette loen, tuleb see sul kasuks, vastasel korral teed enesele ainult kahju. Mõtle järele." see oli meistri nõu Krabatile. Krabat otsustas, et üritab nii palju kui võimalik maagiat õppida ja sai iga nädal varesena õrrel istudes loitsud korralikult pähe.
Tema esimese õppeaasta lõpul muutusid kõik väga pahuraks ja kurjaks, kuid Krabatile jäi aastavahetuseni selle põhjus teadmata.
Kui lõpuks sai vana aasta otsa, suri tema hea sõber Tonda ning ta sai teada, et iga aasta lõpus peab keegi surema, et meister surema ei peaks. Seda teavad raamatu lõpuks vaid Tonda ja tema lolli mängiv sõber Juro. Nimelt sureb aasta lõpus kõige targem ja paremini õppiv õpipoiss ning Juro üritas seda lolli mängides vältida, kuid Krabati innuka õppimise tõttu oli ta järgmine kes surmasuus asetses. Teisel aastal sureb veskisell Michal ning ka tema maetakse kiiresti mulda. Nendeks suremisteks on alati haud kaevatud ning kirst ehitatud.
Iga aasta alguses peab selle tõttu kaheteistkümnenda õpipoisi kuskilt otsima. Teisel aastal tuleb veskisse Krabati vana sõber Lobosch - Üks kerjuspoistest, kellega Krabat koos mööda külasid rändas enne kui ta veskisse sattus.
Krabat kohtab Schwarzkollmis, linnas veski lähedal, ka ühte tüdrukut, kes talle kohe meeldima hakkab. Kolmanda aasta lõpul vaatab Krabatile vastu valik, ta kas unustab tüdruku ning peab ise aastavahetusel surema või tüdruk peab tegema katsed, et Krabat veskilepingust vabastada ning meister peab tema asemel ise surema.
Tüdruk ja Krabat nõustuvad, et tüdruk peaks katsed ära tegema ning aastavahetuse saabudes tuleb ta veskisse. Meister paneb tuled kinni ning tüdrukule seob räti silmadele. Krabat kardab, et tüdruk ei leia teda teiste poiste seast, aga just selle pärast ta leiabki. "Ma tundsin, et sul oli hirm," ütles tüdruk "hirm minu pärast, sellest ma su ära tundsingi".
See raamat meeldis mulle väga, isegi kui alguses tundus see väga igav ja veniv. Soovitan seda inimestele vanuses 12 ja rohkem, sest see on tõeline klassika ja üpris hästi kirjutatud. Leidsin, et unustan ennast seda lugedes ja enne kui märkasin olin juba üle saja lehekülje lugenud.
Mu lemmik tegelane oli Tonda. Tonda oli paksude hallide juustega tugev ńoormees, kes paistis olevat peaaegu kolmkümmend. Tonda tundus tõsine ja usaldusväärne ning Tonda sai temaga kohe sõbraks.
Kui küsida mult kas loeksin seda uuesti oleks vastus kindlasti jah, kuid võibolla alles täiskasvanuna, kui mu väärtused on muutunud ja elu kaugemale kulgenud.
