Autor: Mark Haddon
Kujundaja: Heino Prunsvelt
Raamat "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" räägib 15-aastasest Christopherist, kes asub Swindonis, Inglismaal. Ta elab majas oma isaga, kes tema eest hoolt kannab. Ta ei ole aga tavaline teismeline, sest tal on Asperger, üks autismi vorm. See põhjustab tal käitumisprobleeme, nt kaua aega mitte söömine ja joomine. Talle ei meeldi kui inimesed teda puudutavad ja ta hakkab oigama kui nii peaks juhtuma või miski ärritab teda. Ta on väga hea matemaatikas ja raamatu vältel teeb ta ka matemaatika eksamit, mis on tema puude tõttu tema jaoks raskem kui muidu, kuid ta läbib selle edukalt. Ühel päeval avastab Christopher naabri aiast surnud koera, Wellingtoni, kellest on aiahark läbi löödud. Ta asub otsima koera mõrvarit. Tema uurimine on kohati lihtsam, kuid vahest takistatud tema autismi tõttu. Kui Christopheri tabab kuriteo sündmuskohal politseinikuga arusaamatus ja ta lööb politseinikku, võtab politseinik Christopheri vahi alla. Nad vabastavad Christopheri vaid hoiatusega ja ütlevad talle, et ta ei tohi enam koera mõrva uurida. Ignoreerides korduvaid hoiatusi isalt, Christopher uurib mõrvapaika ja viib läbi intervjuud oma naaberkonna elanikkudega. Ta paljastab rohkem kui ta lootis, kui ta avastab, et tema isal oli tapetud koera omaniku Pr.Shearsiga, romantiline afäär. Pärast seda ta õpib, et nende suhe algas Hr.Shearsi ja Christopheri ema vahelise suhte tõttu, enne kui ta kadus Christopheri elust. Ta kirjutab raamatut juhtumi kohta. Ühel pärastlõunal jätab Christopher kogematta oma raamatu avatuna köögilauale. Tema isa loeb seda ja saab väga vihaseks ning võtab talt raamatu ära. Christopher otsib raamatut ja leiab hunniku kirju mis on peidetud särgikasti isa kapis mis on temale saadetud tema väidetavalt surnud ema poolt. Kirjades on infot tema ema elust Hr.Shearsiga Londonis ja sisaldavad korduvaid palveid, et Christopher vastaks. Šokis, Christopher minestab, jättes kirjad laokile. Kui isa tuleb koju ja saab aru, mis on juhtunud, hakkab ta nutma. Ta vabandab oma valede pärast, selgitades, et ta soovis kaitsta Christopheri teadmisest, et ema hülgas nende perekonna. Christopheri isa tunnistab ka, et tappis Wellingtoni, sest sattus tülli Pr.Shearsiga. Christopher hakkab oma isa kartma ja ei saa enam usaldada teda ning hiilib majast välja ja sõidab Londonisse elama koos emaga. Reis on tema autismi tõttu raske ja ta saab peaaegu surma kui ronib rongirööbastele, et päästa oma hiirt, Tobyt, keda ta otsustas reisile kaasa võtta. Tema saabumine on emale üllatuseks, sest ta ei teadnud, et isa peitis Christopherilt kirju. Christopher asub ema ja Hr.Shearsiga korterisse elama, kuid Hr.Shearsile see ei meeldi ja Christopheri ema otsustab selle tõttu Swindonisse tagasi kolida. Christopher kolib oma emaga uude korterisse ja isa hakkab neid kohati külastama. Kui Christopheri lemmikloom rott Toby sureb, annab Christopheri isa Christopherile kutsika, ilusa kuldse retriiveri. Christopher paneb talle nimeks Sandy. Raamat lõppeb sellega, et Christopher ütleb, et ta kavatseb teha rohkem eksameid füüsikas ja siis ka matemaatikas ning siis käia ülikoolis teises linnas. Ta teab, et ta võib teha kõike seda, sest ta lahendas mõrva, oli piisavalt julge, et leida oma ema, ja kirjutas raamatu, mida me nn lugesimegi.
Mulle alguses ei pakkunud see raamat eriti muljet, kuid siis lugesin veidi ja olin väga üllatunud. See raamat on üpris uus, mis on huvitav, sest tavaliselt on kooli kirjandus kirjutatud enne aastat 2000. Lugesin, et autor oskas Aspergeri kohta nii hästi kirjutada, sest oli ise töödanud inimestega kellel on autism. Ta kirjutab sellest nagu tal oleks endal Asperger ja see on väga huvitav.
Soovitan seda lugemishuvilistele vanuses 12 ja vanem, kuid eriti teismelistele. Raamat on köitev ja annab hea vaate vaimse puudega inimeste maailma.
Mu lemmiktegelane oli Christopheri isa, sest minu arvates on tema iseloom üpris huvitav. Ta pole paha inimene, kuid samas ei ole ta ka hea inimene. Arvan, et koera tapmine tõi välja ta halvemad, isegi sadistlikud jooned. Ta on väga keeruline inimene ja see köidab mind.
Lõppkokkuvõttes ei olnud selles raamatus midagi mis torkas välja kui halb või ebameeldiv lisandus loole. Seda loeks kindlasti jälle.
